Igor Kotjuhi venekeelne debüütkogu „Millal saabub homme?“ („Когда наступит завтра?“) oli tema jaoks ühtlasi kirjastamiskool.
Doris Kareva ja kirjastus Huma tegid 2004. aastal Igoriga koostööd, et raamat ilmuks sama aasta lõpus. Kirjastus andis autorile palju vabadust, nii et ta suhtles toimetaja ja kunstnikuga, trükikoja ja väljaandjaga. Raamat läks trükki detsembri lõpus ning 2005. a. jaanuaris tuli trükist välja. Sellel hetkel Igor mõistis, kuidas kirjastamisprotsess välja näeb, ideest kaanteni.
Kirjastajana huvitab teda väärtkirjandus.
Luule, proosa, esseistika, lastekirjandus.
Eesti ja vene keeles.
Originaalis ja tõlkes (mõlemad suunad).
Praeguseks on ta seotud mitme kirjastamisprojektiga.
KITE
Kontakt: kirjastuse veebileht (https://www.oblaka.ee/publishing-house-kite/)
Kirjandusrühmituse Tuulelohe (Tartu, 2003–2006) järgi asutas Igor Kotjuh kirjastuse KITE. Selle kirjastuse alt on ilmunud kümned raamatud. Eesti kirjandus, eesti ja vene keeles.
Kirjastuse KITE teosed on korduvalt pälvinud Eesti Kultuurkapitali tunnustust ja kriitikute tähelepanu.
Mõned KITE raamatud:
2020 – … Серия „Эстонские поэты в переводах Елены Скульской“
2018 Knut Ødegård „Olin imiku nutt varisenud keldris“ (norra keelest tõlkinud Øyvind Rangøy)
2016 Orbita „Eesti keeles sa lobise, tibuke“ (vene keelest tõlkinud Aare Pilv)
2012–2015 Sari „PEN-i raamatukogu“ (Goran Simić, Hamdam Zakirov, Karen Connelly, Sergei Zavjalov)
2011 ja 2015 Esseekogumik „Kius olla julge. Luuletajad luulest“ I ja II
2014 Ян Каплинский „Белые бабочки ночи“
2013 Мехис Хейнсаар „Волшебный и грозный мир природы“ (перевод с эстонского П. И. Филимонова)
2013 Andra Teede „Ühe jalaga põhjas“
2013 Katrin Väli „KTRN“
2012 Андрей Хвостов „Страсти по Силламяэ“ (перевод с эстонского П. И. Филимонова)
2010 P. I. Filimonov „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon“ (vene keelest tõlkinud Aare Pilv)
2009 „Объяснение в любви. 150 стихотворений 18 русских поэтов Эстонии“
UUED PILVED
Kontakt: ajakirja veebileht (oblaka.ee)
1. jaanuar 2007 sai alguse e-ajakiri Uued Pilved. Väljaande asutaja ja peatoimetaja on Igor Kotjuh.
Ajakirjal on kolm eesmärki:
– edendada Eesti venekeelset kirjandust,
– aidata kaasa intensiivsele dialoogile kohalike eesti- ja venekeelsete kirjanike vahel,
– tugevdada sidemeid Baltikumi autoritega.
Uued Pilved on ühtlasi kummardus Eesti venekeelse kirjanduse ajaloole. 1920. aastal ilmus Eestis esimene venekeelne kirjandusväljaanne – kirjanduse, kunsti ja elu nädalaleht Облака (Pilved).
EST LIT LOCUS
Kontakt: väljaande fb-profiil (https://www.facebook.com/estlit.locus)
10. august 2014 täienes kirjandusmaastik Facebooki profiiliga Est Lit Locus. See on Igor Kotjuhi loodud konto, mida ta vaatleb mikroblogina. Est Lit Locus – eesti kirjanduse asupaik – vahendab uudiseid, tutvustab raamatuid, pajatab eesti kirjanduse kontaktidest teiste maade kirjandustega. Blogi on kakskeelne, eesti ja vene keeles.
Kirjanduse kõrval eksponeerib Est Lit Locus ka eesti kunsti ja muusikat, klassikat ja tänapäeva suundumusi.
Est Lit Locus on paras väljakutse Igori jaoks. Ta esineb siin erinevates rollides korraga: väljaandja, toimetaja, tõlkija, luuletaja, koostaja, ajakirjanik, fotograaf, fototoimetaja jne.
Est Lit Locus on pälvinud tunnustuse kultuuri ja integratsiooni vallas. Blogis avaldatud materjale tsiteerivad ja taasavaldavad traditsioonilised meediakanalid.
TUUM
Kontakt: kirjastuse veebileht (https://tuum.ee/)
Kirjastus Tuum asutati 19. oktoobril 1992 ehk üks aasta ja kaks kuud pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ning neli kuud pärast Eesti oma raha kasutusele võtmist. Tuuma tunnusmärgiks on alati olnud kvaliteet, mitte kvantiteet. Avaldatud on ennekõike väärtkirjandust, rõhuasetusega tänapäeva eesti kirjandusel. Tuuma autorite hulgas on mitmeid eesti tippkirjanikke. Aga kirjastus on huvitatud ka noorte ja uute annete leidmisest.
2018. aastal sai kirjastuse Tuum tegevjuhiks luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik Igor Kotjuh.
Mõned Tuuma raamatud:
2021 Triin Paja „Ürglind“
2021 Triin Soomets „Pind ajajoone all. Luulet 2019–2021“
2021 Natalja Nekramatnaja „Sinine pojeng“
2021 Lehte Hainsalu „Valuvaba“
2020 Elo Viiding „Mina kõnelen kirjandusest“
2020 Larissa Joonas „Arütmia või ööbikud“
2020 Kristjan Haljak „Illuminatsioonid“
2020 Andrei Ivanov „Pariisi arabeskid“
2019 David Vseviov „Elulugu. Kaks esimest nädalat“
2016 Cornelius Hasselblatt „Ma armastasin eestlast“ (saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver)
2009 Kalev Kesküla „Elu sumedusest“
2008 Mari Saat „Lasnamäe lunastaja“
2004 fs „2004“
2001 Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni“
1993 Emil Tode „Piiririik“
MEEDIA
2018 „Igor Kotjuh: Tuum osaleb eesti kirjanduse kaanoni kujundamisel“ (LOE)